Firma loomine ilma osakapitali sissemakset tegemata

1. jaanuaril 2011. aastal jõustus äriseadustiku muudatus, mille kohaselt on võimalik osaühingut asutada ilma sissemakset tegemata. Selle muudatuse peamine eesmärk on soodustada majanduse arengut, elavdada väikeettevõtlust ja tõsta seeläbi ka inimeste tööhõivet.

Sissemakseta osaühing ei ole äriühingu uus vorm ega liik ning sellele kohaldatakse kõiki nö tavalise osaühingu kohta sätestatut. Olgem ausad – tegelikult toimis selline „ilma osakapitalita“ ettevõtte loomise viis juba ammu – tihti võeti osaühingusse tehtud rahaline sissemakse nö kassasse välja.

Mida peaksite teadma, kui plaanite alustada ettevõtlusega ning soovite kasutada võimalust luua oma firma ilma osakapitali sissemaksu tegemata?

1. Eelkõige sobib see ettevõtetele, mille puhul ei ole alguses vaja suuri investeeringuid  – nt oma oskusteavet müüvad ettevõtjad, kel põhivara on alguses vähe.
2. Ilma osakapitali sissemakseta saavad osaühingut luua vaid füüsilised isikud. Juriidilistele isikutele see võimalus ei laiene.
3. Te pole sissemaksu tegemisest täielikult ja igavesti vabastatud. Asutamislepingusse tuleb asutajatel märkida, milliseks tähtajaks sissemakse tehakse!
4. Kuni osamakse tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda.
5. Sellisel viisil loodud ettevõtte maksimaalse osakapitali suurus saab olla 25 000 eurot (et vältida liiga suurte osaühingu nõuete tekkimine osanike vastu, kuid kaitsta ka osaühingu võlausaldajaid. Seda on võimalik teha nii rahalise kui mitterahalise sissemaksena (viimase hindamise ja tõendamise kohta kehtivad tavapärased osaühingule seatud reeglid).
6. Osaühingu registrikaardilt äriregistris on võimalik kontrollida, millistel tingimustel on ettevõte asutatud. Teie registrikaardile kantakse märkus, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Seega võivad teie olulised äripartnerid teie tausta uurida ja võtta seda arvesse koostöölepingu sõlmimisel –  ilma sissemakseta loodud osaühingu võlausaldajana puudub neil makseraskuste korral võimalus nõuda, et osanikud sissemakse teeksid (sissemakse tegemist saab nõuda ainult osaühing ise).
7. Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ning kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.
8. Kuni osakapitali sissemakse tasumiseni ei ole võimalik osanikele teha väljamakseid (nt dividende), kuid on lubatud maksta töötasu töölepingu või juhatuse liikme tasu vastava lepingu alusel. Siiski on võimalik tasaarvestada osaühingu sissemakse nõuet osaniku nõudega saada osaühingust kasumit.