Maksuamet on varemgi korraldanud kampaaniaid rõhumaks kodanike maksukuulekusele, kuid üheski seaduses pole kirjas, et ettevõtja peab endale palka maksma, kinnitas raamatupidamisfirma Vesiir OÜ asutaja ja omanik Enno Lepvalts.
“Küsimus tekib aga siis, kui väikeettevõtja teeb igapäevaselt palehigis tööd, soovib selle eest tulu, kuid palka endale ei maksa. Kui ta saab palga asemel tulu kuidagi teisti, siis tulevad mängu tõlgendused. Kõige tavalisem on see, et ettevõtja maksab endale dividendi. Kuid päris niisama lihtsalt ei saa öelda, et ma maksan endale palga asemel dividendi,” märkis Lepvalts.
Seaduses on dividendide maksmine selgelt reguleeritud. OÜ puhul peab dividendi väljamakseks olema esiteks osakapital sisse makstud. Kui osaühing on asutatud sissemakseta kujul ning seni kuni algkapitali makstud ei ole, siis dividendi maksta ei saa. “Seda küll tehakse, kuid see on vale, sest seaduse järgi pole võimalik seda dividendiks klassifitseerida,” lausus ekspert.
Kui kapital on ettevõttesse sisse makstud, siis peab vähemalt üks aastaaruanne olema kinnitatud ning ettevõte peab olema lõpetanud majandusaasta kasumis, et üldse võiks dividendi maksmise otsust teha. Dividend võib ka olla suurem kui aastakasum, kuid sel juhul peab ettevõte olema jooksvas kasumis.
Peale dividendi väljamakset ei tohi netovara minna alla seaduses ettenähtud miinimumi nõuet ehk alla 2500 euro või alla poole osakapitalist kui osakapital on suurem kui 5000 eurot. Lisaks tuleb arvestada ka ettevõtte tulumaksuga, mis dividendide otsustamisel tuleb raamatupidamislikult arvestada. “Kui need nõuded on täidetud, siis võib dividendi maksta. Kui ettevõttes kohe sellist raha ei ole, siis on mõistlik ära näidata, mis aja jooksul dividendi makstakse,” selgitas Lepvalts.
Dividendid kord kvartalis
“Dividendide väljamaksetega ei tohiks tekitada igavest regulaarsust, sest see on tõlgendatav palgana. Minu hinnangul võiks maksta dividende korra kvartalis, kuid vältida tuleks igakuist maksmist. Palka peab seaduse järgi maksma iga kuu,” lisas ta.
Kuigi palgamaksmine pole kohustuslik, on võlaõigusseaduse järgi õigus nõuda mõistlikku töötasu maksmist ning seda võib lõpuks otsustada kohus. “Kohus võib otsustada nii või naa – kohus võib otsustada, et ettevõtja oleks pidanud palka maksma. Kuna aga palgamaksmine pole otseselt kohustuslik ja kui kohustada kedagi kõrgemaid makse maksma kui on seaduses ette nähtud, siis see käib ettevõtlusvabaduse vastu,” tõdes ta.
Kui maksuamet kutsub dividende maksvad ettevõtjad konsultatsioonile, siis ameti soovituse peale kohustust palka maksta ei ole. “Igal ettevõtjal on oma valulävi, kuid veelkord, seadusest tulenevat kohustust palka maksta ei ole,” rõhutas Lepvalts.
Ettevõtja peaks maksuametis küsima, et millisele seadusele tuginedes ta on kohustatud palka maksma ning mis summas. Arvestada tasub sellega, et maksuamet võib tööjõumaksu sisse nõuda maksuotsusega. “Muidugi võib olla sellisel töötlemisel jumet ja mõni ettevõtja lööb kartma ja hakkabki palka maksma. Kui ettevõtja ei taha, et talle liiga tehakse, siis peab ta kohtusse minema. Maksuotsuse vastu saab kohtusse minna,” märkis ekspert.
Kaheksa tunni eest palk
Dividendide maksmine on äriseadustikuga reguleeritud, et milliste kriteeriumite alustel ja kui palju võib maksta. Kui neid reegleid rikkuda, siis on antud maksuametile võimalus vastupidist väita, et see pole dividend. “Maksude optimeerimine seaduse piires on lubatud. Kuid kui dividendide maksmisel seadust eirata, siis tuleb valmis olla selleks, et väljamakse võidakse klassifitseerida mitte dividendiks,” hoiatas ta.
“Kui ikkagi kaheksa tundi päevas töötada, siis peaks ettevõtja endale palka maksma, kuid see on tema otsus, kui palju ta palka maksab. Ettevõtja peaks aga maksuameti võimalike küsimuste korral olema valmis põhjendama oma otsust, et miks just nii,” soovitas Lepvalts.
Allikas: Sisuturundus (ST) artikkel www.raamatupidaja.ee