Töötasuhüvitise kajastamine ja deklareerimine, selle mõju puhkuserahadele ja haigushüvitistele

COVID-19 on meie eluolule tõsise pitseri vajutanud. Praktiliselt on kõik sellest on puudutatud. Meie hinnangul ei ole ükski majandussektor sellest pääsenud. Enamiku tegevust on see pärssinud ja mõningatele hoopis kasvu tekitanud.

Kuna riik kuulutas märtsis välja eriolukorra, millega piirati tõsiselt mitmete valdkondade tegevust, siis tuli valitsus välja ka tekkinud surutist leevendada püüdvate meetmetega. Üheks selliseks on töötasuhüvitis. Töötasuhüvitisest on küll palju heietatud, aga ei teeks paha veel seonduv üle korrata ja käsitleda süvendatult selle raamatupidamislikku kajastamist.

Töötasuhüvitise maksja on Töötukassa ja Töötukassa veebis on ka kättesaadavad materjalid selle kohta. Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised ras

Allikas: Pixabay

kused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.

Hüvitise põhimõtted

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
– tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
– tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
– tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.

  • Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse.
  • Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.
  • Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
  • Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
  • Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust.
  • Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot.
  • Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot (bruto).
  • Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot.
  • Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
  • Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
  • Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu. EMTA veebis on ka selgitus, et lisaks sellele, et Töötukassa tasub hüvitise osalt ka maksud, Töötukassa ka ise deklareerib hüvitise väljamakse.

Oluline teada:

– hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele;
– hüvitist makstakse perioodi märts-mai 2020 eest, tööandja saab töötajale hüvitist taotleda kahe kuu eest;
– tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud;
– töötasude deklareerimist ei pea ootama. Töötukassa käsitleb taotlusi võimalikult kiiresti, makstes üldjuhul hüvitise välja 5 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest. Märtsikuu eest aprilli alguses taotletud hüvitised maksab töötukassa töötajatele välja aprilli esimeses pooles.
– kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma.

Tingimustest:

Käibe või tulu vähenemine. Kui ettevõtte realiseerimise käive langeb kokku käibedeklaratsioonides deklareerituga, siis piisab käibedeklaratsioonidest. Kui taotluse esitamse ajaks ei ole käibedeklaratsiooni veel esitatud, siis tuleb esitada andmed raamatupidamisest. Sama kehtib ka juhtudel, kui ettevõtte realiseerimise käive 
ei lange kokku käibedeklaratsioonis kajastatud käibega või ei ole ettevõte kohustustud käibedeklaratsiooni esitama.

Ei ole tööd anda. Töölepinguseaduse (TLS) § 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel.
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Töö mitteandmise asjaolud tuleb lühidalt kirjeldada. Põhjus on küll selge, et COVID-19, aga selle mõju tuleb antud ettevõttes töö mitteandmisega seostada. Siin tuleb jälgida, et töötajate hulk on sätestatud, aga kui palju kokkulepitud mahust tööd vähem on anda, seda ei ole.

Töötasu vähendamine. Töölepinguseaduse (TLS) § 37 Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral.
Tööandja võib esitada töötasu vähendamise teatise e-kirja teel, kuid peab veenduma, et töötaja või usaldusisik selle kätte saab (nt küsib kinnitust e-kirja kättesaamise kohta). Vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada millal ja mil viisil on teade töötajale või usaldusisikule kätte toimetatud. Teatises (näidis lisatud) peab olema kirjas:

  1. Miks töötasu vähendamine aset leiab.
  2. Mis ajavahemikus tööandja rakendab TLS § 37 alusel töötasu vähendamist?
  3. Kui palju töömaht ja töötasu langeb?
  4. Selgitus, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
  5. Teave, et töötajal on õigus anda oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul.
  6. Teates antakse töötajale selgelt teada, et juhul, kui ta ei ole töötasu vähendamisega nõus, siis on tal õigus tööleping üles öelda TLS § 37 lg 5 alusel. Töötaja peab teatama tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja töötasu vähendamine kehtima hakkab.
  7. Teates võib määrata ka konkreetse tähtaja, mis ajaks töötajad peavad oma otsusest, kas nad nõustuvad töötasu vähendamisega või mitte, ja kellele (mis aadressil) teada andma.


Näidis korraga mitmetele töötajatele töötasu vähandamise teatest.


Teatis töötasu vähendamine kohta

03. aprill 2020. a

Firma OÜ (edaspidi tööandja), registrikood 10000000 teatab käesolevaga TLS § 37 alusel töötasu vähendamisest.

Töötasu vähendamine on põhjustatud COVID-19 viirusega seotud eriolukorrast, mis on põhjustanud tööandja majandusseisu halvenemise.
[Eriolukorra rakendamise tõttu on tööandja ettevõtted suletud.]
[Eriolukorra rakendamise tõttu on tööandja ettevõtete käive langenud, kuna ostjaid ei ole, ostjate arv on langenud tavapäraselt N-lt 0-ni.]

Seetõttu ei ole tööandjast mitte tulenevatel põhjustel võimalik tavapärast töölepingus varasemelt kokkulepitud tasu maksta.

[Töötasu vähendatakse [30%] võrra alates pp.kk.aaaa.
[Töötaja(te) töömaht on langenud eriolukorra tõttu vähemalt [veerandi, kolmandiku, poole] võrra või töömaht on langenud olematuks.

Tööandja teatab käesolevaga, et
1. Töötaja(te)l on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega; 2. Töötaja(te)l on õigus anda oma arvamus 7 kalendripäeva jooksul;

3. Kui töötaja ei ole töötasu vähendamisega nõus, siis on töötajal õigus tööleping üles öelda TLS § 37 lg 5 alusel. Töötaja peab teatama tööandjale oma otsusest ette viis tööpäeva enne seda, kui tööandja poolt kehtestatav tööaja ja töötasu vähendamine kehtima hakkab.

Tööandja palub töötaja(te)l teatada töötasu vähendamisega nõustumisest või mittenõustumisest hiljemalt pp.kk.aaaa kirjalikult tööandjale e-posti aadressil [e-posti aadress].

Lugupidamisega
tööandja esindaja nimi juhatuse liige

Töötasuhüvitise kajastamine

Selle hüvitise raamatupidamises kajastamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
Hüvitis kaasatakse töötaja keskmise töötasu arvestusse, nii puhkusetasude, töölepingu ülesütlemise hüvitiste kui ka haigusrahade puhul. See tähendab, et tööandja peab hüvitise summad oma raamatupidamisarvestuses kuidagimoodi näitama. Tööandja palgakohustis ja maksukohustis arvestatakse vaid tööandja makstavalt osalt. Samuti kinnipeetava tulumaksu arvestus on vaid tööandja makstavalt töötasu osalt. Töötukassa tulumaksuvabastusega ei arvesta. Tööandja raamatupidamisarvestuses kajastatakse kohustised vaid tööandja makstava osas ja osalt. Töötukassa töötasuhüvitis on sihtfinantseering ja täpsemalt käsitletav tegevuskulude sihtfinantseerimisena. Sellise sihtfinantseerimise kajastamist käsitleb RTJ 12.

Üldjuhul võiks raamatupidamisarvestuses kirjendid välja näha järgmiselt (väga üldistatult):

Töötasu arvestamine
D Töötasukulu (kogusummas, st tööandja osa pluss Töökassal maksta lastav osa) K Väljamaksmata töötasu (kohustis)
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
D Sotsiaalmaksukulu (kogusummas)
K Potentsiaalne sotsiaalmaksukohustis
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
D Arvestatud töötuskindlustusmaksu kulu
K Potentsiaalne arvestatud töötuskindlustusmakse kohustis
K Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest

Tööandja osas töötasu väljamakse
D Väljamaksmata töötasu (kohustis)
K Pangakonto
D Potentsiaalne sotsiaalmaksukohustis
D Potentsiaalne töötuskindlustusmakse kohustis K Kinnipeetud tulumaks
K Kinnipeetud kogumispensioni makse
K Kinnipeetud töötuskindlustusmakse makse
K Sotsiaalmaksukohustis
K Arvestatud töötuskindlustusmakse kohustis

Kui tööandja on kindel, et ei pea töötasuhüvitist tagastama
D Tulevaste perioodide tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest
K Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest

AccountStudio palgamoodulis on võimalik Töötukasssa töötasuhüvitise kajastamine vähima lisavaevaga, kuna AccountStudio kannab ise hoolt, et kõik saaks korrektselt kajastatud. Töötasu arvestamine toimub tavapäraselt (lihtsakoeline näide).

Töötukassalt soovitud osa näidatakse maksueelse kinnipidamisena (näide)

Väljamaksmisel näidatakse kogusumma, AccountStudio teeb makse ja arvestab maksud vaid tööandaja osas (näide)

Kui tööandja poolne makse on tegelikult sooritatud, siis piisab nupulevajutusest ja AccountStudio koostab palga arvestusega ja väljamaksmisega seotud kirjendid, arvestab ja kajastab maksega seotud maksud ja võimaldab koostada maksuametisse laetava TSD xml-faili. AccountStudioga on lihtne.