„Ühelt poolt olen kuulnud ettevõtjatelt nurinat, et raamatupidajad võiksid pakkuda rohkem lisaväärtust. Teisalt kurdavad raamatupidajad, et pole mõtet ettevõtjaid numbritega üle külvata, kuna nad ei saa neist aru. Tegelikkuses saab raamatupidamisbüroo aidata palju rohkemates aspektides, kui ainult arvud,” ütleb raamatupidamisettevõtte juht Enno Lepvalts.
Ta lisab, et esmalt tuleb vahet teha üksikutel raamatupidajatel ning büroodel. „Üksik raamatupidaja ei pruugi ettevõtjale tõesti lisaväärtust luua, sest ta on tihti oma mõtetega üksi. Raamatupidamisbüroo, kus on meeskonnad, pidev areng, suhtlus, koolitused, juhendamine, pidevalt erinevate probleemide ja lahenduste leidmine, suudavad töötajad klientide küsimustele kindlasti oskuslikumalt vastata ning olukordadele reageerima.”
Lepvaltsi sõnul jaguneb raamatupidamisteenus laias laastus kolmeks. „Esmatasand on lihtne maksuraamatu pidamine, mille väljundina oodatakse deklaratsioonide esitamist ning kasutatavatest maksudest teadaandmist. Kõrvaproduktina valmib kliendi jaoks ka tema raamatupidamine ning täiesti ebahuvitava asjana valmib lisaks aastaaruanne. Just nimelt ebahuvitava asjana, sest rohkem huvitab esmatasandi klienti, et tal ei oleks seoses aruandlusega riigi ees võlgu. See teenus tähendab pigem seda, et üks osapool toob dokumendid ja teine kannab need õigesse kohta, aga enamat koostööd siit ei sünni.”
Teine ehk laiendatud maksuraamatu pidamine tähendab, et klient ootab lisaks maksunõuannet. „Ja kui klienti mõtleb kaasa ja väljendab oma soovi, on seda nõu talle ka võimalik anda. Pimesi maksunõuande tähendaks kliendile lihtsalt soovitust võtta ja lugeda läbi asjakohane raamat, ent hea raamatupidamisteenus sünnib tegija ja tellija tiheda koostööna. Teenust osutades tekib raamatupidajal alati mõtteid, kuidas saaks mõnda asja lihtsamini, paremini, soodsamalt – kui nende mõtete esitamine kliendilt tagasisidet ja kaasamõtlemist leiab, saab sealt ka juba edasi tegutseda,” räägib Lepvalts.
Kolmas tase on tema sõnul oma finantsasjadest ning ettevõtte käekäigust väga huvitatud klientidele andmete esitamine ja ettepanekute tegemine. „See tähendab, et ettevõtja soovib igakuiselt üsna kiiresti oma kulud ja tulud kokku saada ning teada, kuidas on läinud. Kõvemad tegijad on välja mõelnud projektide süsteemi, et teada detailsemalt, kuidas mingi tootegrupp või teenus konkreetselt oma elu elab. Seda kõike saab raamatupidaja ettevõtjale pakkuda.”
Finantsanalüüsile lisandub enamasti ka laiendatud maksustamine, kus teadvalt küsitakse ette planeeritud tegevusega kaasnevaid makse ja tõsimeeli vaadatakse ka variante soodsamaks viisiks. „Ja see pole kindlasti seadusevastane, vaid nõustaja kasutab kõrgest kohtusüsteemist läbi käinud näiteid. Ettevõtja ei pea valima maksude mõttes kõige kallimat viisi, kuid kindlasti seaduslikku varianti ning sellist, mis vastab ka sisule. Meie Vesiiris aitame rõõmuga oma klientidel jõuda paremate lahendusteni, sest see paneb ka meie ajud liikuma ning aitab professionaalses mõttes areneda,” ütleb Lepvalts.
Ta lisab, et kahjuks pole neid viimaseid kliente väga palju, kuid eks see on kinni ka ettevõtte suuruses – kui firmal on 50 raamatupidamisalast liikumist kuus, on tal asjadest ka endal olemas suheliselt hea ülevaade ja pole mõtet juurde maksta lisateenuste eest.
Raamatupidaja kui ärinõustaja
Ent siiski on kogenud raamatupidajast kasu veel, ka erinevate lepingute teemal. „Näitena võib tuua töölepingutega kaasnevad kulud, mis mõne teise lepinguga – näiteks võlaõigusliku lepinguga – võiksid olla väiksemad. See tähendab, et kuigi maksud on samad, on risk ettevõtjale väiksem ja kulusid vähem. Selgitame kliendile, mis on ühe poole head ja vead nii tööandja kui ka ettevõtja vaatenurgast. Ettevõtja huvi on tema ettevõte ja äri ning nii mõnelgi juhul võib töötaja olla riskiks. Neid nüansse peab teadma – asjad ei saa olla alati ainult mustad ja valged, näiteks töölepingust rääkides jääb teinekord peale nii-öelda kallim lahedus, sest olulised on ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed momendid ning kindlus, et töötajad oleksid lõpptulemusena oma tööle rohkem pühendunud.”
Idufirmadega seoses on viimasel ajal palju juttu töötajate optsioonidest. „Meie finants- ja lepingunõustamise on sisuliselt ärinõustamine, mille alla käivad ka optsioonide teema. Meil on rõõm, kui klient oskab sellist nõustamist küsida, sest ise me seda ju ei saa peale suruda. Eriti suur on rahulolu, kui klient oskab ka meie vastustest kasu saada – ta mitte ei küsi küsimise pärast, vaid rakendab need ettepanekud enda heaks tööle ning saab probleemidest jagu. Vahel on kliendil vaja lihtsalt kindlustunnet ning ta tahab rääkida kellelgagi, kes on samal mõttekõrgusel,” räägib Lepvalts. „Üksikul raamatupidajal on finantsnõustamise poolt võib olla raske täita, sest see vajab kogemusi. Meie majas on olemas nii raamatupidamise, maksude ja finantsnõustamise kui ka ärikonsultandi teenus. Ärilise nõu andmiseks peab olema ettevõtja vastas ärimees, kellel on kogemusi, julgust ning teadmisi.”
Lisaks küsitakse Vesiirist nõu kapitali taastamise ja kaasamisega seotud küsimusele, äride liitumiste ja lahutamiste, lõpetamiste ja alustamiste kohta ning samuti on palju mujale riikidesse minekuga seotud küsimusi. Aktuaalsed on ka krüptovara ja teisest sambast loobumisega seotud teemad. „Meie oskame nõu anda ning kui enda kogemustest jääb puudu, kaasame advokaadid või välispartnerid, näiteks välise maksustamisega seotud murede osas. Vesiir võib tunduda väike büroo, ent koos võimalike kaasatavate teadmiste ja laia võrgustikuga on meil palju pakkuda!”
Kui soovite raamatupidamis- või ärikonsultanditeenust, helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!