Käibedeklaratsiooni muudatuste mõju raamatupidamisfirmade tööle

Kirjutasime rmp.ee portaali artikli sellest, kuidas planeeritud käibedeklaratsiooni muudatused võivad mõjutada raamatupidamisfirmade tööd. Kui järgmise aasta 1. juulil tekib kohustus esitada Eesti-siseste 1000 euro piiri ületavate tehingute kohta automaatselt käibedeklaratsiooni lisa, siis puudutab see muudatus lisaks ettevõtjatele ka raamatupidamisteenuse pakkujaid.

Kui järgmise aasta 1. juulil tekib kohustus esitada Eesti-siseste 1000 euro piiri ületavate tehingute kohta automaatselt käibedeklaratsiooni lisa, siis puudutab see muudatus lisaks ettevõtjatele ka raamatupidamisteenuse pakkujaid.

Seadusemuudatuse plaani avalikustamisel septembri alguses tõusis suure osa ettevõtjate hulgas pahameeletorm. Paljud arvasid, et kui ettevõtja esitab n korda 999 euroseid või väiksemaid arveid, saab seadusest mööda hiilida. Seejuures ei pööratud tähelepanu aga muudatuse teisele osale, millega nähakse ette tehingute kohta info esitamine ka juhul, kui ühe konkreetse tehingupartneri osas on arvete kogusumma vähemalt 1 000 eurot.

Selle seadusemuudatuse esimese osaga saaks ilmselt hakkama ka juhul, kui raamatupidamist tehtaks kasvõi Microsoft Excelis. Kuid just muudatuse teie pool on see, mis tähendab paljudele väikestele firmadele vajadust oma töö kvaliteet üle vaadata.

Mis raamatupidamisfirmade tööd alates 1. juulist 2014 mõjutada võib?

  1. Siiani meelitasid paljud raamatupidamisfirmad kliente üliodava hinnaga. Tihtilugu tegi selle võimalikuks tõsiasi, et odavust taga ajav raamatupidamisfirma ei sisestanud iga tšekki eraldi, vaid tegi koondaruande. Ühe liigutuse tegemine mitme asemel maksab ju ikka vähem. Nüüd tuleb sellistel raamatupidamisfirmadel senisest tavast loobuda, olla oluliselt korrektsem ja põhjalikum ning hakata iga tšekki elektrooniliselt töötlema.
  2. Enamik raamatupidamisfirmasid, kes on siiani selliste asjade pealt kokku hoidnud (nt eelpoolmainitud koondaruannete puhul), peavad arvestama suurema töömahuga ja leiavad ilmselt ka õigustuse oma teenuse hinda märgatavalt tõsta. Seega, ettevõtjad, kui teie raamatupidamisfirma tahab järgmise aasta keskel hindu tõsta ja põhjendab seda suureneva töömahuga, siis võite üsna kindel olla, et senini pole nad teie ettevõtte raamatuid just kõige parema tava järgi pidanud.
  3. Ei ole saladus, et nii mõnigi raamatupidamine peetakse veel MS Excelis. See etapp on nüüd läbi, sest arvete kogusumma üle arvestuse pidamine on selle programmi abil vägagi ebamugav. See tähendab, et turul muutuvad populaarseks raamatupidamistarkvarad, mille arendamisel on mõeldud raamatupidaja töö efektiivsusele ja mugavusele. Eelkõige siis tarkvarad, mille arendajad on ka ise raamatupidajad, mitte vaid IT-spetsialistid.
  4. Raamatupidamisprogrammis tuleb korda teha oma hankijate ja ostjate andmebaas. Enamasti tõlgendavad tarkvarad ühe ja sama firma nime esitamiskujusid erinevalt, näiteks võivad programmi jaoks olla Vesiir OÜ ja OÜ Vesiir erinevad isikud  ja sellise lohakusvea tõttu võib MTA-s tehinguparterite andmete võrdlemisel tekkiv ebakõla tekitada huvi ettevõtte raamatupidamise suhtes.
  5. Tehniliste muudatuste tegemise vajalikkusega peavad arvestama raamatupidamistarkvara pakkujad. Suurematel tegijatel sellega probleeme ilmselt pole, SEPA-ga seotud muudatustega ühele poole saamisel on kohe tööjärg käibedeklaratsiooni muudatuste käes. Iseküsimus on missuguse automatiseerituse tasemeni üks või teine tarkvaratootja muudatused lahendab.

Loe artiklit rmp.ee portaalis siit