Millised on ohutunnused, et raamatupidaja võib osutuda petturiks?

Punase ohutule võiks põlema lüüa näiteks see, kui raamatupidaja ei taha oma tööd kellelegi teisele usaldada, ütleb Enno Lepvalts.

Kuuleme või loeme aeg-ajalt lugusid ebaausatest raamatupidajatest, kes sirutavad käe kliendi raha suunas ning on leidnud üsnagi nutikaid võimalusi ettevõtete raha ebaausaks omandamiseks. Enno Lepvalts, raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ omanik ja juht selgitab, milliseid ohutunnuseid tasub raamatupidaja valikul tähele panna.

Venitamistaktika ja puhkuseasendaja vältimine võib viidata pettusele

Kellelegi pole kirjutatud otsaette, et ta on ebaaus ja temaga ei tasu lepingut sõlmida. Sullerid oskavad inimesi hästi ära petta ning kahjuks tuleb valskus sageli välja alles pika aja pärast.

Kui rääkida ohutunnustest, siis peamised näitajad on venitamistaktika ja asendajate vältimine, näiteks puhkuste edasilükkamine. Punase ohutule võiks lüüa põlema see, kui teie raamatupidaja väldib auditeid ja ülevaatusi ega soovi oma tööd kellelegi teisele usaldada. Suller ei taha, et tema teod avalikuks tuleksid ning ta püüab hoida infot enda teada.

Kui raamatupidaja lõpuks pideva küsimise peale konto väljavõtte esitab, tuleb veenduda, et see on ehtne ning pank on selle kinnitanud.

Lepvalts toob näiteks ühe petuloo, kus kasiinomängija esitas audiitoritele võltsitud väljavõtte. Tegelikult tuleb audiitoritele esitada digitaalselt allkirjastatud väljavõte – seda saab juhatuse liige ka ise pangast küsida. Osav pettur võib ju pangasaldo näiliselt klappima panna, ent sahkerdamise korral ei jookse käibenumbrid lõppsaldoga kokku.

Ainult kindlustusele ei tasu lootma jääda

Üldjuhul raamatupidamisbüroo väldib kliendi raha liigutamist ja kliendi eest arvete tasumist ja seda teeb ka Vesiir. Kui klient seda siiski tungivalt soovib, on bürool vaja luua riske maandav töökorraldus, et kliendi raha liiguks vaid vastavalt tema ootustele. Suured summad võivad tekitada pettuste ahvatlust, sestap tasub võõrast raha liigutama usaldada vaid väga hästi kontrollitud töötajaid. Paraku jääb ka sel juhul riskivõimalus alles.

Väljast tulevate õngitsuskirjade äratundmiseks peab olema teatav vaist. Kuigi raamatupidamisbürood on oma teenuse tõenäoliselt kindlustanud, ei tarvitse kindlustus katta tahtlikke vargusi, vaid pigem inimlikke vigu. Need teemad tasub kindlasti üle vaadata ja oma tagala kindlustada mõistlikul viisil.

Ei tasu ainult kindlustusele lootma jääda. Tuleb tõdeda, et ettevõttes töötades on väga keeruline selliseid asju endale lubada ning nii võiks arvata, et pättust saavad teha pigem ühemehefirmad ja üksiküritajad. Samas on Lepvalts kindel, et ka neist on 99% korralikud teenusepakkujad.

Pettur võib oma taskusse pista ka ettevõtte maksutagastuse

Kui maksu- ja tolliametist pöördutakse ettevõtja poole pettusekahtlusega, on asjad juba väga viltu. Ent on olnud ka juhtumeid, kus maksu- ja tolliameti töötaja võtab ühendust nende ettevõtjatega, kes kasutavad pettusega vahelejäänud raamatupidajat.

Leidub ka selliseid juhtumeid, kus raha nii-öelda väänatakse läbi maksu- ja tolliameti. Mõned aastad tagasi oli konkreetne juhtum, kus raamatupidamisbüroo lasi kliendil maksta tegelikust rohkem makse, parandas seejärel deklaratsiooni ning lasi tagasimakse teha kolmandale isikule. See on tegelikult lubatud, kuigi aina enam on hakatud selliseid tehinguid kontrollima ning nõutakse nii saaja nime kui ka registri- või isikukoodi. Ettevõtte enammakstud maksude pealt kolmandale isikule tagastust tehes peaks maksu- ja tolliametis punane lipp koheselt püsti minema.

Ärge usaldage kõike raamatupidajale

Raamatupidaja valikul on väga oluline taustakontroll, samuti teiste klientide soovitused. Enne lepingu sõlmimist tasub omavahel kohtuda ja vaadata raamatupidaja oma silmaga üle. Kindlasti tuleb kasuks, kui tegemist on bürooga, sest mitu pead on ikka mitu pead ning büroos osatakse tänu mitmekülgsetele kogemustele pöörata tähelepanu ka ohuteguritele.

Audiitorid on öelnud, et raha liigutamisel võiks kasutada neljasilmaprintsiipi ehk kahte isikut, sest ühest silmapaarist on kindlasti vähe. Usaldus peab olema teatud piirini ning kontrollimine on oluline.

Raamatupidajal on liiga palju õigusi

Neid võimalusi on paraku palju, kus raamatupidajal on palju õigusi ning ta saab firmast või partneritelt raha ära varastada. Inimene on üllatavalt leidlik! Seega on arvestuse tegemine ja rahakäitlemine on parem hoida lahus. See on kõigile osapooltele lihtsam ning enamasti ongi raamatupidamisbüroodes asjad sel viisil korraldatud.

Vargusevõimaluse tekitab enamasti laisk juhatuse liige

Raamatupidamises käivad asjad pisikeste kuldsete reeglite järgi, aga vargusevõimaluse tekitab enamasti laisk inimene, kes ei viitsi asjadega tegeleda ning annab oma õigused vabatahtlikult käest. Juhatuse liikme ülesanne ei ole tõepoolest maksete ettevalmistus, aga kui raamatupidaja laeb arve üles, siis pole ju keeruline sinna oma kinnitus alla panna.

Väga tähtis on, et ükski rahasumma ei liiguks firmast välja juhatuse liikme otsuseta.

Kui vajate abi oma ettevõtte raamatupidamise või dokumentidega seotud küsimustega, siis helistage 502 5203, 680 6030 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!