Kuigi seadusesse oli maksumuudatus kirjutatud ühemõtteliselt, tuli välja, et paljudel raamatupidajatel oli seaduse tekstist siiski erinev arusaam.
Raamatupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts nendib, et selle aasta jaanuarist 22 protsendile tõusnud käibemaksu standardmäära kohta tuli jagada omajagu selgitusi. „Kuigi maksumöllu ainus tegelane oli tänavu käibemaks, tõi see kaasa selgusetust, arusaamatusi ja üllatavaid teemapüstitusi. Olgem ausad – eelmine nii suur käibemaksumuudatus tehti 15 aastat tagasi, kui maksumäär tõusis 18 protsendilt 20 protsendile ning toona pidi see olema ajutine. Kahjuks on riik taas oma sõnu söönud, aga pole midagi teha – käibemaksul ju lage pole!”
Arusaamatusi oli nii teenusepakkujatel kui arvesaajatel
Lepvaltsi sõnul on maksuteema nüüdseks veidi vaibunud, aga jaanuaris oli tõesti palju segadust. Peamine küsimus oli, milline number tuleks kirjutada arvele? Selgus, et inimestel oli seadusesse kirjutatu osas erinev arusaam. Eelkõige tekitas segadust, kas käive kuulus detsembrisse või jaanuarisse. Kui see küsimus sai vastuse, oli ka selge, millist käibemaksumäära kasutada.
Käibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena vabatahtlikult või käibemaksukohustuse tekkimisel.
Paljudel juhtudel ei saadud aru, et ka järjepideva teenuse puhul kuulub käibemaks sinna kuusse, millal teenus on osutatud. Seega kui näiteks koristusteenust osutati detsembri jooksul, oli selle käibemaks 20 protsenti. Kui teenust osutatakse aga uuel aastal, on seega ka käibemaks kõrgem.
Samamoodi oli Lepvaltsi väitel arusaamatusi arvesaajatel. „Jällegi – käibemaksu on õigus arvata ikka sellesse perioodi, mil arve esitajal tekib kohustus. Kui arve esitatakse keset jaanuari, näiteks kommunaalteenuste edasimüügil, siis detsembrikuu kuludes välja toodud käibemaks tuleb samuti liita ostja detsembrikuisesse käibedeklaratsiooni. Paraku taheti deklareerida 22-protsendist käibemaksu detsembris või teha 20-protsendise käibemaksuga müüki jaanuaris,” selgitab ta.
„Kui aga müügipakkumine oli tehtud detsembris, kuid ost oli jaanuaris, pidi kauba käibemaks olema juba kõrgema ehk uue määra järgi. Ostja ja müüja võisid omavahel otsustada, kumb maksab vahe kinni. Samas, kui raha laekus müüjale kasvõi 31. detsembril, oli selle käibemaks 20 protsenti ka siis, kui tarne toimub alles 2024. aasta suvel või sügisel. Kui aga maksti ära pool arve summast, jaguneb pooleks ka käive – 2023. aastal laekunud summalt 20% ning 2024. aastal laekuvalt summalt 22%,” ütleb Lepvalts.
Programm jooksis kokku või edastas valesid arveid
Lepvalts tõdeb oma kogemuse põhjal, et seekord esitas seadusandja väga selged suunised, kuidas ja mida teha ning millised on piirangud. Kaheti mõtlemist ei olnud. „Küll aga osutusid ootamatult nõrgaks kohaks mõned raamatupidamisprogrammid. Nendel probleeme ei olnud, kellel on korralik tarkvara. Teistel aga juhtus, et raamatupidamise programm ei osanudki jaanuari esimestel päevadel käibemaksu õigesti arvutada. Kuna paljud arvete koostajad ei ole ise raamatupidajad ja nad pole oma raamatupidajatele andnud täielikku ligipääsu tarkvarale, võis see probleem kesta päevi. Ja lõpuks hoidsid raamatupidajad peast kinni, sest programm kas jooksis kokku või edastas valesid arveid,” nentis Lepvalts.
Järgmisel aastal terendavad juba uued maksutõusud
2025. aastal on raamatupidajatel oodata uusi väljakutseid ehk järgmisi maksutõuse. Kerkivad nii majutusasutuste kui ka ajakirjandusväljaannete käibemaksumäärad: alates 1. jaanuarist 2025 on majutus ja majutamine koos hommikusöögiga maksustatud 13-protsendilise käibemaksumääraga senise 9% asemel ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5 protsendilt taas 9 protsendile.
„Keda need maksumuudatused ootavad, võiksid oma tarkvaras varakult teha muudatused ära. Tasub õppida teiste vigadest,” annab Lepvalts nõu.
Vajate abi oma ettevõtte raamatupidamises, dokumentidega seotud küsimustes või maksukonsultatsiooni? Helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!