Majandusaasta aruannete korrigeerimine tagantjärgi – miks, millal ja kuidas?

Majandusaasta aruanne annab ülevaate ettevõtte majandustulemustest, finantsseisust ning rahavoogudest kindlal perioodil. Majandusaasta aruande koostamine on ettevõtte finantsseisu oluline peegeldus, kuid mõnikord võivad tekkida olukorrad, kus on vajalik aruannete tagantjärgi korrigeerimine. Seega vaatame üle miks, millal ja kuidas ettevõtted peaksid võtma käsile majandusaasta aruannete parandamise.

Mis on peamised põhjused aruannete korrigeerimiseks?

Korrigeerimised võivad olla tingitud nii raamatupidamisvigadest kui ka muudest teguritest. Tegelikult ei tohiks neid vigu enamasti nimetada raamatupidamisvigadeks. Pigem on need tingitud ettevõtte juhtkonna tegutsemisest või tegematajätmistest. Raamatupidamisvead kui üldse, on pigem marginaalsed ja ei ole enamasti olulised. Korrigeerimine muutub vajalikuks olukordades, kus on ilmnenud olulised sündmused või vead, mis moonutavad aruande tarbija arusaama ettevõtte tegelikust olukorrast. Kõige olulisemad vead tulevad pigem juhtkonna poolsetest varjamistest: ei taheta avaldada asjaolusid, mis võivad ettevõtte kreeditore mõjutada tegemast ettevõtte jaoks kehvemaid otsuseid.

Üks näide majandusaasta aruannete korrigeerimise vajadusest võib olla ka olulise vara väärtuse langus. Kujutleme olukorda, kus ettevõte omab suurt varaklassi, näiteks kinnisvara, mille turuväärtus on ootamatult vähenenud. Kui juhtkond ei arvesta seda langust õigeaegselt oma esialgses majandusaasta aruandes, võib see moonutada aruande lugejate arusaama ettevõtte tegelikust finantsseisust.

Kas majandusaasta aruande korrigeerimine mõjutab ettevõtte usaldusväärsust?

Nii ja naa. Eks igasugune parandamine ei ole hea mõjuga, aga varjamine võib tagantjärele veelgi enam pahandust tuua. Kui korrigeerimise vajalikkus on avalikkusele teadmata, siis võib öelda, et ei ole mõju. Kuid kui olulised korrigeerimised jäävad varjatuks, võib see kahjustada ettevõtte mainet ja suhteid investoritega.

Suures plaanis korrigeerimised võivad mõjutada ettevõtte finantsaruandeid ja usaldusväärsust erinevalt. Kuigi iga parandus ei pruugi olla positiivne, võib vigade varjamine tekitada veelgi suuremaid probleeme tulevikus. Usaldusväärsus on kriitiline ja ettevõtted peaksid olema avatud aruannete parandamisele.

Majandusaasta aruande korrigeerimine

Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. See tähendab, et kui teie majandusaasta lõppes 31. detsembril 2023, siis peate aruande esitama hiljemalt 30. juuniks 2024. Korrigeeritud aruande esitamise kohustus tekib siis, kui teie esialgne aruanne ei vastanud seaduse nõuetele või sisaldas olulisi vigu. Korrigeeritud aruande saate esitada elektrooniliselt e-äriregistris. Ettevõte peab esitama korrigeeritud aruande koos selgitusega, millised vead on parandatud ja miks. Eesti praktikas toimub aruande korrigeerimine uue aruande esitamisega, kus vead või olulised sündmused korrigeeritakse ja selgitatakse välja.

Kas ja kui siis kuidas saavad ettevõtted ennetada vajadust majandusaasta aruannete korrigeerimise järele?

Ettevõtted saavad ennetada korrigeerimise vajadust, viies läbi sisulisi inventuure ja analüüsides hoolikalt lepinguid. Ennetava lähenemise abil on võimalik vähendada vigade tekkimise riski.

Aruande koostamine peaks käima läbimõeldult ja ettevõtted peaksid jälgima oma finantsaruandeid juba algusest peale, rakendades erinevaid samme ja ette mõtlemise põhimõtteid. Sel viisil on võimalik vähendada vigade tõenäosust ja tagada aruannete täpsus.

Kas soovite meie abi oma majandusaasta aruande esitamisel? Võta meiega ühendust ja leiame Sinu ettevõttele parima lahenduse! Helistage 502 5203 või kirjutage enno@vesiir.ee ja saame kokku!

Sildid