Tehisintellekt on moodne tehnoloogia, mis pakub palju võimalusi erinevates valdkondades, sealhulgas raamatupidamises. Räägime raamatupidamisbüroo Vesiir omaniku ja juhi Enno Lepvaltsiga, milliseid võimalusi ja milliseid riske uudne tehnoloogia võib kaasa tuua.
„Tehisintellekt on algoritm, mis on mõeldud nii-öelda iseõppivaks. See tähendab, et tehisintellekt kogub kokku kellegi poolt kuskil kirjutatud väiteid, faktid ja numbrid ning püüab nõrgalt etteantud juhiste järgi oma edasisi käitumismustreid arendada. Aga kust see algmaterjal pärit on? Millega tehisintellekt oma arvamust kujundama hakkab? Ja kes teda juhendab ning kes tema tegusid kontrollib?” tõstatab Lepvalts mitmeid küsimusi.
Ta nendib, et nii nagu algaja raamatupidaja puhul, peab olema ju võimalus ka tehisintellekti töö üle vaadata ning vajadusel näidata, kui midagi sai valesti. Ent kui kindel on, et neid parandusi ka edaspidi arvestatakse? „Minul tekib küsimus, et kui panna tehisintellekt lahendama mahulist ülesannet, siis kuidas on meil seda võimalik kontrollida, kui inimesed pole suutnud ise algandmeidki läbi närida? Loova tegevuse puhul on kindlasti selliste tehnoloogia kasutamine otstarbekas, ent raamatupidamises tehtava täppistöö puhul tekib küsimus, kas on põhjust usaldada tehisintellekti oma rahaga tegelema ning automaatselt väljamakseid tegema?”
Vesiir kasutab oma töös programmis AccountStudio ning Lepvaltsi sõnul pole nad kunagi lasknud masinal ise otsuseid vastu võtta, vaid selleks on kindlad sisendandmed, mille järgi saab lasta masinal osa tööst ära teha. Ja kui inimene avastab nendest sisendandmetest kõrvalekalde, on kohe võimalus sekkuda. Sellistel sekkumistel on väga kindlad parameetrid, mida saab masinale selgeks teha ning eeldatavasti ei hakka need konkreetsed kõrvalekalded enam inimeste sekkumist vajama. Samas võivad aga tulla ette uued probleemid, seega ei tasu masinat pimesi usaldada. Loomulikult on ka inimene ekslik, ent inimene ei hekselda läbi nii suures mahus andmeid ja seega on eksimisoht väiksem. Kui inimene ise raamatupidamisprogrammi seadistab, saab seda vajadusel ka ümberseadistada, ent samas tehisintellekti puhul on keeruline nii vea leidmine kui ka tehisintellekti ümberõpetamine.
„Üldiselt arvan, et tehisintellekt on hea instrument paljude ülesannete lahendamiseks. Aga kui jõuame selliste tegevusteni, millega kaasneb raha maksmise vajadus, siis mina ei julgeks lasta tehisintellektil otsustada, kellele ja kui palju ta maksab. See on määramatus, mida ei tasu uksest sisse lasta,” räägib Vesiiri juht. „Teiseks tuleb tehisintellekti kasutamisel kindlasti ka oma klientidele teada anda, et tänasest teeb otsuseid masin, kes alles õpib oma tööd. Seega võivad tehingud olla hägused. Kui tehisintellekti kasutada artikli kirjutamisel või koolitöö tegemisel, siis pole tõenäoliselt väikese faktivea puhul hullu midagi, ent kui suur summa makse on valesti arvutatud ja ülekantud ning see selgub alles järelkontrollis, siis kelle poole sõrmega näidata?”
„Lisaks on viimaste kuudega selgunud, et tehisintellekti intellektitase on langenud. Selle mõtlesid välja kõrge IQ-ga inimesed, kellelt on tehnoloogia liikunud tavainimeste kasutusse. Kuidas saabki tehisintellekti IQ-tase olla keskmisest kõrgem, kui teda õpetavad keskmised inimesed?” nendib Lepvalts. „Arvan, et kui meil on raamatupidamises kindlad kriteeriumid ees, pole tehisintellekti appi vaja. Ja kui sisend on ebamäärane, on ka tulemus ebamäärane, kui selle kallale lasta õppija. Keerukate ülesannete lahendamiseks kasutatakse ikka õppinud tegelasi, mitte algajaid. Aga tehisintellekt on raamatupidamisnüanssides ja seadustes veel selgelt algaja.”
Mõned võimalused, kuidas tehisintellekti raamatupidamises kasutada:
- Andmete analüüs ja töötlemine. Tehisintellekt suudab töödelda suurt hulka raamatupidamisandmeid kiiremini ja täpsemalt kui inimene. See võimaldab automatiseerida mitmeid protsesse, nagu andmete kategoriseerimine, aruannete genereerimine või riskide hindamine.
- Pettuste avastamine. Algoritmid suudavad tuvastada andmetes ebatavalisi mustreid, leida ebaausaid tehinguid ning hoiatada võimalike vigade eest.
- Abi klienditeeninduses. Virtuaalsed assistendid pole enam ammu midagi uut – need aitavad vähendada inimressurssi vajadust juba täna paljudes ettevõtetes, kui need on näiteks programmeeritud vastama klientide enamlevinud küsimustele.
- Planeerimine. Tehisintellekt aitab säästa aega ja ressursse näiteks eelarvestamise ja prognooside koostamisega.